Normhingamine
Õpime hingama füsioloogilise vajaduse järgi
Et sellest treeningust saada maksimaalset kasu, peate kõige enne VÄGA TÄHELEPANELIKULT jälgima oma hingamist. Lugege ära, mitu korda hingate või mitu hingamistsüklit teete ühes minutis. Veel uurige, kas Teil on peale väljahingamist ja enne uut sissehingamist väike paus - 2-4 sekundit. Üks hingamistsükkel on aeg kahe sissehingamise (või väljahingamise) vahel. Enamusel kaasaja inimestel kõigub see näitaja 15 - 18 korra vahel. Kuna inimese ühe hingetõmbe maht on ca 0, 5 liitrit, siis tavainimene hingab minutis 7,5 kuni 9 liitrit. Haigetel on minutiline õhumaht aga juba üle 10 liitri. Kui hingate minutis 15 korda, siis kestab üks tsükkel 4 sekundit. Selge on see, et selle 4 sekundi sisse mitte kuidagi enam ei MAHU see hädavalik paus - kuni 4 sekundit. Siit järeldus, ka 15 korda minutis hingaval inimesele on VALE hingamine, kuigi sellist inimest peavad arstid põhimõtteliselt terveks inimeseks.

Asja selgitamiseks teeme tagasivaate kaugesse minevikku - elu tekkimise algusaega. Siis oli Maa atmosfääris süsihappegaasi ca 90%, ning SEETÕTTU ta muutus ELUSRAKKUDE jaoks looduslikuks ehitusmaterjaliks. Tekkis biosüntees - taimed tarbisid süsihappegaasi ja tagastasid atmosfääri hapnikku. Tasapisi kutsus see esile atmosfääri koostise muutumise. Kuid ESIMESED elusloomad olid ikkagi veel atmosfääri mõju all, kus oli küllalt palju süsihappegaasi. Seetõttu ka loomade (ning inimese) rakud vajavad SIIANI sellist keskkonda, mida Maa peal ENAM EI OLE - taimed on nüüdseks utiliseerinud peaaegu kogu süsihappegaasi, ning vastavalt elutsüklitele koos taimede surmaga on neis olnud süsinik vajunud maapõue ning muutunud kasulikeks maavaradeks (süsi, nafta, turvas). Iidse bioloogilise mälu järgi peab elusrakkudes olema 6-8% süsihappegaasi ja 1-2% hapnikku, veres 7-7,5% süsihappegaasi, kopsu alveoolides olevas õhusegus - 6,5% süsihappegaasi.

Kust me siis saame seda rakkude eluks vajalikku süsihappegaasi - atmosfääri on järele jäänud KÕIGEST 0,03% süsihappegaasi ning selle asemel on nüüd MÕTTETULT palju hapnikku - tervelt ca 21%?
Välisõhust me seda mitte kuidagi ei saa. Nii loomad kui ka inimene saavad endale seda toidu tarbimisest, kus seedeprotsessi lõppfaasiks on ka süsihappegaas, kuna valgud, rasvad, süsivesikud - kõik nad on üles ehitatud süsiniku baasil, milledest põlemisprotsessis hapniku abil saadaksegi see HINDAMATU aine -
elu alus Süsihappegaas.
           Hingamise kunst seisnebki selles, et süsihappegaasi MINIMAALSELT välja hingata.

Kui loodus inimest „projekteeris“, siis oli nii atmosfääris küllaldaselt süsihappegaasi kui ka inimene tootis seda ise ülekülluses, sest alginimese elus domineeris FÜÜSILINE tegevus. Sellistes tingimustes loodus varustas inimese vaid ühe poole „anduritega“ (närviretseptoritega), mis reageerisid siis, kui vere tekkis LIIGA palju süsihappegaasi, millest OLI VAJA lahti saada. Samal põhjusel loodus „unustas“ luua andurid ka selle jaoks, et mida siis teha, kui süsihappegaasi tase veres või rakkudes langeb ALLAPOOLE kriitilist piiri. Seetõttu kaasaegne inimene, kelle keskmine füüsiline koormus/liikumine moodustab ehk vaid 2% eluliselt vajalikust liikumisest, istub südamerahuga oma „ärilõunatel“ või armsaks saanud suhtlusportaalides, ning ei oma õrna aimugi, et organism on katastroofilises liikumises ennetähtaegse surma poole.
Et surma kaugemale lükata, hakkamegi nüüd hingamist treenima
Esiteks: Valime asendi.
Enamus inimestest on kuulnud, et hingamise treening on seotud joogide pakutud istuvate poosidega, milledest kuulsaim on „lootose“ poos. See on PEAAEGU õige, kuid selle väikese vahega, et joogi juba ON joogi ja võib istuda ükskõik millises asendis. Kui Teie oleksite ka juba joogi, siis poleks Teil ju mitte mingit vajadust siinolevaid õpetusi lugeda.
Lühidalt, meie treenime külje peal olevas asendis. Külje all mingi sirge alus - kõva põhjaga diivan või voodi, pea all väike padi. Alumine käsi on padja peal paar sentimeetrit näost eespool. Ülemine käsi on vabalt külje peal. Alumine jalg on peaaegu sirge või vähem kõverdatud kui ülemine, nagu näitab juuresolev pilt.
See asend on valitud spetsiaalselt, sest:
a)
selles poosis on kõige väiksem koormus kõhukoopas olevatele organitele ja seetõttu on diafragma liikumine vabam.
b)
selles poosis saate tunnetada, et kõhu sisse tõmbamine ei ole lihtsalt: kõht sisse ja kõht välja, vaid kõhu lihased jagunevad kolme gruppi: alumised, keskmised ja ülemised. Meie selles treeningus hakkame esialgu kasutama vaid alumisi lihaseid. Mida rohkem treenimine kõhulihaseid arendab, seda enam hakkame kaasama ka keskmisi ja ülemisi lihaseid, kuni jõuame tasemeni, et KOGU kõhtu saab maksimaalselt sisse tõmmata. Et diafragma liikumine oleks MAKSIMAALSELT pikk.
Teiseks: Valime hingamissüsteemi:
Minu pakutav on selline:
Sissehingamine
Väljahingamine
Paus
6 sek
6 sek
3 sek
Sekundite lugemiseks kasuta siinsamas kuuldavat kella tiksumist
Selles režiimis me ei ürita mitte mingit ajalist kasvu saavutada, sest selle treeningu ainuke eesmärk on: ANDA ORGANISMI BIOKELLALE UUS RÜTM, mida ta hakkab siis kasutama, kui läheb üle puhkerežiimile, olgu see rahulik lebamine diivanil televiisori ees või öösel magades. Ja et tervis selle režiimiga hakkab paranema, see on lisaboonuseks.
Treeningu kestvus:
Esimestel  1-2. nädalal igapäevase treeningu puhul tuleks nii hingata 12 minutit järjest ja paremal küljel (väiksem surve südame peale). 3- 4. nädalal on
treeningu pikkuseks juba 2 korda 12 minutit. Esimene pool paremal küljel ja teine pool vasakul küljel. Vaheaeg külje vahetamiseks 1 minut.
Alates 5. nädalast läheme üle täistsükli peale, so. 3 korda 12 minutit. Seda mahtu pole ÜHE TEGEMISKORRA AJAL vaja suurendada, kasvõi terve
aasta trenni tehes. Samas võite lihtsaid 12-minutilisi tsükleid teha päeva jooksul kasvõi 10 korda - kui selleks leiate vaba aega - olgu rongis või lennukis,
mugavas istmes poollamavas asendis …

Nõuded hingamise osas:
a) Sisse tuleb hingata sama õhu maht, nagu olete senini hinganud - st 0,5 liitrit, kuid protsess on venitatud nüüd 2 sekundi pealt 6 sekundi peale.
b) Väljahingamise ajal hakkate vaikselt sisse tõmbama kõhu alumisi lihaseid.
c) Väljahingamise lõpus tõmbame kõhu veel täiendava jõuga sisse ja pingutame ka anuse sulgurlihaseid. Lihased hoiame pingutatuna kogu 3
sekundilise pausi aja. Lõdvestame lihased hetk enne sissehingamise algust.
Mida me saavutame sellise treeninguga?
Miks me saame hakkama vähema õhukogusega?
Selle selgitavad jälle ära mõned lihtsad numbrid:
a) Välisõhus on hapnikku ligi 21%, kuid kopsudest väljuv õhk ei ole ILMA hapnikuta. Väljahingatav õhk sisaldab ca 14% hapnikku. See tähendab,
et inimorganismile EI OLE VAJA rohkem, kui  7% olemasolevast õhukogusest. Kui vähendame hingamismahtu, siis halvemal juhul on
väljahingatav õhk vaid natuke „hapnikuvaesem“.
b)  Kui vaatame hapnikusisaldust veres, siis arteriaalses veres, mis läheb rakkudesse, on hapnikku ca 94-99%, kuid rakkudest väljuv venoosne veri
sisaldab VEEL tervelt 75%. Näete, küsimus ei ole mitte hapnikuvähesuses, vaid organismi võimes seda verest KÄTTE SAADA. Ja meie soov
ongi nende treeningutega parandada hapniku OMASTAMIST verest, muuta gaasivahetus paremaks.
Kui juuresolevatest treeninguvariantidest teha antud kodulehe osas pakutavat ja saavutada normhingamine - 4 korda minutis, õhu
mahuga 2 liitrit, juba siis on  tegija astunud SUURE SAMMU tervise parandamise ja elu pikendamise teel.
Mida PRAKTILIST ja tervisele kasulikku annab õhumaht 2 liitrit minutis?
1. Kuna normaalne inimene hingab SISSE ja VÄLJA ainult läbi nina (läbi suu võib õhk välja liikuda ainult rääkimise ja laulmise ajal), siis õhumahul 2
liitrit saab NINA TEHA talle looduse poolt ettekirjutatud tööd: a) soojendada külmal ajal õhku, et külm õhk ei pääseks kopse kahjustama; b)
niisutada liiga kuiva õhku; c) püüda õhust kinni tolmu ja seda siduda; d) püüda kinni ja NEUTRALISEERIDA õhus liikuvad haigusi tekitavad pisikud
ning bakterid. Kuna aju sunnib nagunii nina täitma oma ülesandeid, siis, eriti külmal ajal - nina veresooned ahenevad, et õhuvool oleks
„tööülesannete täitmiseks“ parajalt väike. Kuna inimese organism ilma treenimata pole sellise väikese õhukogusega harjunud, siis lisaõhu
saamiseks ta AVAB SUU, lastes kogu selle kahjuliku külma ja pisikud- bakterid OTSE, ilma igasuguse takistuseta kopsu. Pärast aga
imestatakse - MIKS ma haigeks jäin??
2. Kui õhk suures koguses liigub kopsude poole kiiresti ja kuna inimene ON elektrilise potentsiaaliga süsteem, siis hapnikumolekulid oma liikumise
teel, põrgates TUGEVALT vastu kopsutorude seinu, saavad elektriliselt mõjutatud, mille tulemusena sissehingatavast hapnikust ca 2% muutub
kõike omal teel hävitavateks vabadeks radikaalideks. Kuhu läheb aga veri kopsudest esmajärjekorras? Loodan, et Te ei vaidle vastu, kui ütlen,
et SÜDAMESSE ja PEAAJJU. Kas need organid vajavad rakke tapvaid vabu radikaale? Vähese õhukoguse aeglasel liikumisel aga selliseid
vabu radikaale peaaegu ei tekigi.
3. LISABOONUS. Kui olete saavutanud selle 4 korda minutis rütmi, mille harjutamise juures ka süda hakkab automaatselt jäljendama kella tiksumise    
sagedust, st läheb märkamatult üle pulsile 60 lööki minutis …  siis, kui olete kellegagi paarissuhtes ja sõltuvalt sellest, kas olete mees või naine -
Teid öösel kas VÕETAKSE tihedalt kaissu, või Teile POETAKSE kaissu. Põhjus on imelihtne - Teid ümbritsev bioväli hakkab kiirgama ääretut
rahu + otsese kontaktiga ülekantav aeglane ja kindel rütm ning Teie kõrval olev inimene hakkab ka tundma RAHU, nii füüsilist kui hingelist, mis
salvestuvad alateadvusse ja … partneris hakkavad kaduma närvipinge, stress, ärevus jne. Teine inimene tunneb ennast Teie kõrval turvalise
partnerina, kellega tahaks kogu aeg koos olla.
.
Iidsed Idamaade targad olid veendunud, ett kui ÜKS SUGUPÕLVI inimesi sooviks ja ka tegelikult   hakkaks ÕIGESTI HINGAMA, oleksid enamus haigustest maa pealt kadunud.
Toivohingamine - harjutused TÄPSELT sekundeid lugedes
Kõigepealt - me treenime oma organismi hingama 4 korda minutis. Kui nüüd arvestame, et 4 korda 0,5 liitrit on 2 liitrit õhku minutis, siis kindlasti paljud hakkavad kartma, et kuidas meile peaks seda õhku jätkuma, kui enne tarbisime 8 või rohkem liitrit minutis.

Tegelikult ei pea selle üle üldse muretsema, kui vaatame mõningaid numbreid hingamise ja kopsude kohta. Rahulikul hingamisel see 0,5 liitrit õhku omab nime - hingamismaht. Kui sellele hingamisele lisame juurde TÄIENDAVA jõulise sissehingamise, siis õnnestub  täiendavalt sisse hingata veel 1,5 liitrit. mida nimetatakse sissehingamise varuks. Kui peale tavalist väljahingamist üritada veel jõuga õhku välja pressida, siis see lisa on ka ca 1,5 liitrit, mida nimetatakse väljahingamise varuks. Kuid ka peale kõige jõulisemat väljahingamist jääb kopsudesse ikka veel ca 1,0 liitrit õhku. Kui kõik need numbrid kokku liidame, saame umbes 4,5 liitrit. Seda nimetatakse kopsude eluliseks mahuks. Need numbrid võivad olla erinevad arvestades inimese sugu, vanust ja treenitusastet. Sportlastel võib kopsude eluline maht olla ka 6-8 liitri vahel. Aga hingamissüsteemis on veel ligikaudu 0,15 liitrit õhku, mis mitte kunagi ei võta osa gaasivahetusprotsessist. See on õhk, mis asub nina ja kopsu alveoolide vahel. Sissehingamisel see viimane ports ei jõua alveoolideni ja väljahingamisel lendab ta esimesena välja.
See on lihtne
kõik oskavad lugeda sekundeid
See on tasuta
ei ole vaja eraldi riietust, ei eraldi treeningukohta
ega ole vaja ka tasulist treenerit
See on mõjus
baseerub täielikult inimfüsioloogial
Säästab aega
ei ole vaja kuhugi spetsiaalselt edasi-tagasi
harjutama sõita

Ka doktor Artour Rakhimov räägib (inglise keeles), et KAASAEGSETE (äriliste) jooga õpetajate õpetused täielikult erinevad VANA AJA õpetustest:
© 2013 Copyright Toivo Räni - All Rights Reserved

Hingamistreening - see on teekond tervise ja õnne poole